Humal on õlle tegemise protsessis üks kriitilisemaid komponente. See lisab tootesse bioaktiivseid aineid, aitab kaasa säilimisele ning kõige olulisem, annab maitset. Eriti just käsitööõllede valmistamisel kiputakse peoga humalaid lisama. Mõnikord isegi liialt palju, arvatakse, et peita teisi maitsevigu. Võib-olla, aga võib-olla meeldibki mõnele see tugev humala kibedus. Humalat ei kasutata muidugi vaid kibeduse andmiseks, tegelikult on eelistatud just lenduvad ühendid, nagu jasmiinilõhnaline linalool ja roosilõhnaline geraniool.

USA teadlased University Califonia, Berkely on geneetiliselt modifitseerinud pärmi, mis mitte ainult ei vastuta kääritamise eest, vaid suudab toota samu unikaalseid lõhnaühendeid, mida saadakse muidu humalast.

Miks peaks keegi kasutama humala asemel spetsiifilist pärmi?

Peamiseks põhjuseks tuuakse jätkusuutlikkus. Nimelt tarvitab humala tootmine palju ressursse sealhulgas vesi, väetis ning transpordikulu. Neid kulusid saaks siis edaspidi vältida. Teiseks tuuakse välja ka toote maitse stabiilsus - kontrollitud industriaalsed pärmid on palju turvalisemad kasutada kui aastakäigust sõltuvat humalat.

Kuidas see spetsiifiline pärmi liik saadi?

CRISPR/Cas9 on tänaseks molekulaarbioloogias väga aktiivselt kasutusse võetud genoomi modifitseerimise tehnoloogia. See on väga odav ja lihtne viis muuta baktereid (esialgu veel tegeletakse mikrovormide modifitseerimisega, aga see on täiesti omaette eetika teema) selliselt, nagu meile parasjagu meeldib või pähe tuleb. 

Denby ja Li UC Berkely ülikoolist sisestasid neli uut geeni koos geeni reguleerivate promootoritega industriaalse pärmseene genoomi. Kaks neist - linalooli süntaas ja geraniooli süntaas - kodeerivad ensüüme, mis tood

avad neid kaht taimedele üsna tüüpilist lõhnakomponenti. Konkreetsel juhul saadi need geenid vastavalt siis mündist (linalool) ja basiilikust (geraniool). 

Teadlaste ülesanne oli vaid valida õige vahekord nende kahe molekuli promootorites, milleks kasutati spetsi

aalselt selleks loodud tarkvara. Seejärel valiti kolm kõige lootustandvamat pärmi liiki ning kääritati neist õlled. Humalat kastuti küll algfaasis, et lisada soovitud kibedust, aga ilma, et lisanduksid lõhnaained. Sinna kõrvale kääritati ka tavaline õlu ning viidi läbi pimekatse. Viimases osales 27 tehase töötajat, kes huvitaval kombel leidsid, et geneetiliselt muundatud pärmidega valmistatud õlu oli traditsioonilisega humalasem. "Väga lootustandev", ütles teadlane Li. 

 

Terviseks!

 

 

 

Scroll to top